Lumman lummab mõttega vastutustundlikust tarbimiskäitumisest

Kas teadsid, et Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes loovad oma tooteid materjalijääkidest? Artiklisarja “Jäägist tooteks” eesmärk on neid ägedaid ettevõtteid teile tutvustada.

Ülikoolisõbrannadest ettevõtjateks

Materjalivooga alustades viisime läbi fookusgrupi kohtumisi, et selgitada välja, millist toodet meie kasutajad vajavad. Fookusgruppi ootasime julgeid ettevõtteid, kes soovivad tegutseda ringmajanduse põhimõtteid järgides või teevad seda juba täna. Üheks selliseks ettevõtteks oli riidest mähkmeid, mänguasju ja muid jätkusuutlikku elustiili toetavaid tarbeesemeid müüv Lumman OÜ. 

Enamik ettevõtteid sünnib soovist lahendada kellegi probleem, nii sai alguse ka Lumman. Ettevõtte asutasid kaks naisterahvast Sandra ja Triin, kes varasemalt ülikoolis ühel kursusel koolipinki nühkisid ja üliõpilasprogrammiga USAs käies lähemalt tutvust sobitasid. Nüüdseks on mõlemad saanud emaks, kelle “bossideks” kodukontoris on viis armsat väikest põnni. Sandra ja Triinu vaated elule on üsna sarnased ning võib vist öelda, et lapsed on neid vaateid ja arusaamu väga palju muutnud. Nähes, kuidas ühekordseid mähkmeid hirmuäratavas koguses olmeprügisse jõuab, sündiski lastest inspireerituna Lumman. 

Vasakult Sandra, Kevin (3a), Loora (1a) ja Triin, Jasper (5a), Romet (3a) ja Gregor (1a)

Naised teevad ja planeerivad üsna palju ettevõtte tegevusi üheskoos. Ometigi paistab rollijaotus üsna selge – laohaldus, pakkide saatmine ja sotsiaalmeedia on hetkel Triinu kanda ning raamatupidamine, kliendisuhtlus ja suhtlus partneritega Sandra pärusmaa.

Väikeettevõttena paistab Lumman lisaks oma tublidusele silma visiooniga pakkuda tooteid, mis loodud väärtustava taaskasutuse põhimõttel. Lisaks sellele on Lummani tegevusel ka sotsiaalne aspekt – ettevõte pakub tööd erivajadustega inimestele, tehes teatud toodete tootmisel koostööd Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega.

Päris esimene omatoode

“Kuna keskkonnahoid ja jätkusuutlikum elustiil on meile mõlemale hästi südamelähedased teemad, siis mõtlesime, et KUI me kunagi päris midagi enda oma loome, siis peab see toode kindlasti olema väga väga jätkusuutlik – võimalikult naturaalne ning toodetud nullkulu ja väärtustava taaskasutuse põhimõtteid silmas pidades.”

Kuna keskkonnahoid ja jätkusuutlik elustiil on mõlemale naisele väga südamelähedased teemad, siis olid ootused omatoote loomiseks algusest peale kõrged. Toode peab olema võimalikult naturaalne ning toodetud nullkulu ja väärtustava taaskasutuse põhimõtteid silmas pidades. Lummani esimeseks omatooteks olid puidust tasakaaluklotsid. Klotside näol on tegemist lapse loovust ja loogikat arendava mänguasjaga, millele leiab palju eri funktsioone. Mänguasja valmistamiseks vajalik puit on köögimööblitootja ülejääk. Klotside mahutamiseks mõeldud tekstiilkott pärineb aga ettevõttelt, kes oli kolimas ning soovis kanga ülejäägist vabaneda. 

Kui uurisime, kuidas toodete tegemiseks teise ringi materjale saadi, leidsid naised kui ühest suust, et kuigi neil läks esialgu materjalide leidmisega lihtsalt, siis pikemas perspektiivis pole ühekaupa ettevõtetega kontakti otsimine mõeldav. Just seepärast on nad algusest peale Materjalivoo tegemistel silma peal hoidnud. Platvormi eelisteks peavad Sanda ja Triin aja kokkuhoidu. Kui eelnevalt kulus palju aega sobilike materjalide sorteerimisele, siis Materjalivoo lehel saab neid leida kategooria kaupa. Erinevate uute materjalide sirvimine platvormil inspireerib aga uusi tooteid looma.

Selle aasta jõulutoode

Rääkides uutest toodetest tasub mainida, et Lummani tootepagasis on nüüdseks realiseerunud idee, mis mõnda aega riiulil ootas. Materjalijäägina leitud sametkangas inspireeris looma endaga kodutunnet kaasaskandvat nimelist jõulusokki. Soki voodrist leiavad end T-särgid, mis juba pikka aega tootmise ülejäägina seisnud ning kaunistuseks on Uuskasutuskeskusest ühekaupa välja valitud nööbid. Kui otsite jõuluootuseks praktilisi päkapikusokke või midagi armsat, mida kingikotti pista, siis eri toonis sametised jõulusokid on saadaval siin.

Lummani selle aasta jõulutoode: nimeline sametist jõulusokk

Keskkonnahoidlikkus eraelus

Kui uurime, milliseid keskkonnahoidlikke praktikaid naised väljaspool ettevõtlust rakendavad on mõlemad enesekriitilised. Teha saaks nii palju rohkem. Ometi saame jagamiseks eeskujuliku nimekirja. Korduvkasutus ja järelturult asjade soetamine on elementaarne. Kaubamajades šoppamine aga jäänud minevikku. Samuti on mõlema peres elementaarseks tegevuseks prügi sorteerimine. Üha enam püüeldakse minimalistliku elustiili sunnas, kus asju oleks üldse vähem. Toidu raiskamist välditakse menüü planeerimisega. Eelistatakse eestimaist, nii toidu kui muude kaubagruppide puhul. Kingituseks püütakse alati leida midagi, mis pärineks kohalikult tootjalt või disainerilt. Teadmine, et selline käitumine aitab toetada kohalikke inimesi meie ümber, pakub rahulolu. 

Julget pealehakkamist ja lennukaid ideid!

Suurtest rahanumbritest olulisemaks peavad ettevõtlikud naised võimalust olla osa laiemast muutusest. Mõlemad soovivad anda oma panuse suunamaks tarbija mõttemustrit aeglase, mõtestatud, jätkusuutliku tarbimise suunas. Alternatiivseid tooteid võib erinevatelt Aasia veebilehtedelt odavamalt leida, kuid sel juhul ei tea sa iial toote tegelikku hinda, kes ja millistes tingimustes on neid valmistanud, millist tasu selle eest saanud või kust materjal pärineb. Oma positiivsele kogemusele tuginedes soovivad naised teistele roheettevõtlusega alustajatele julgust otsida, küsida ja uurida – alati leidub lahendus. “Tegelikult on väga paljud valmis teie ägedatesse roheideesse panustama. Peate vaid need inimesed ja ettevõtted leidma.”

Selleks, et lasta end materjalidel inspireerida tule tutvu valikuga siin.

Lumman koos bossidega – tavaline päev kontoris